Tule ja liitu meiega….
Üleskutse 20.11.2021
Koosolek Edgar Savisaar kodus
VABADUS VÕI ORJUS
Koolihariduse kvaliteet Eestis: lapsevanemate arvamused
Viimastel aastatel on Eestis üha sagedamini kuulda lapsevanemate rahulolematust koolihariduse kvaliteediga. Vaatamata headele rahvusvahelistele reitingutele ja programmidele, mis keskenduvad akadeemiliste teadmiste arendamisele, leiavad paljud, et koolid ei valmista lapsi piisavalt ette reaalseks eluks.
Peamised etteheited haridussüsteemile
Vanemate sõnul on peamiseks probleemiks praktilise suunitluse puudumine õppekavades. Õpilased õpivad lahendama keerulisi matemaatikaülesandeid, analüüsima kirjandusteoseid ja meelde jätma ajaloolisi kuupäevi, kuid sageli ei kaasne sellega eluliselt oluliste oskuste arendamine.
Üheks teravamaks teemaks on saanud finantskirjaoskus. Vanemad märgivad, et lapsed lõpetavad kooli ilma põhiteadmisteta, kuidas hallata isiklikku eelarvet, kasutada pangateenuseid, vältida võlgasid ja planeerida oma rahaasju. Maailmas, kus finantsiline iseseisvus ja õige rahahaldus mängivad võtmerolli, tundub see puudujääk eriti murettekitav.
Kuidas see mõjutab laste tulevikku
Ebapiisava ettevalmistuse tõttu reaalseks eluks seisavad noored esimestel iseseisvatel eluaastatel silmitsi raskustega. Mõned ei oska mõistlikult jaotada teenitud raha, teised ei mõista maksustamise põhitõdesid ega laenamise riske. See viib võlgade kuhjumiseni ja ebakindluseni oma finantsilise tuleviku planeerimisel. Me oleme loonud spetsiaalse lehe, mis on pühendatud erinevas vanuses laste õpetamisele rahandusküsimustes. Räägime, mis on laenud, millele tähelepanu pöörata, milliseid nõudeid pangad esitavad. Vaadake meie materjali sellel lehel.
Lisaks puudub paljudel suhtlemis-, enesejuhtimis- ja ajaplaneerimisoskusi, millele samuti koolis harva tähelepanu pööratakse.
Mida vanemad pakuvad?
Vanemad ja eksperdid arutavad aktiivselt võimalikke muudatusi koolisüsteemis. Kõige populaarsemate ettepanekute hulka kuuluvad kohustuslike finantskirjaoskuse, ettevõtluse ja karjääriplaneerimise kursuste kasutuselevõtt. Mõned koolid on juba selliseid programme rakendanud, kuid see on pigem erand kui reegel.
Samuti pakutakse välja, et õppetöö lähenemist tuleks muuta praktilisemaks. Näiteks teoreetiliste ülesannete asemel õpetamine reaalse elu näidete abil. See võiks olla äritegevuse simuleerimine, projektipõhine õpe või kodumajapidamise juhtimise põhialuste õppimine.