Vene film “Ласковые палачи” („Malbed timukad“) toob esmakordselt avalikkuse ette lastekaitseameti salastatud metoodikajuhised, mis näitavad otseselt võtteid, kuidas põhjuse laste eraldamiseks mistahes perekonnast saab leida tühjalt kohalt.

NÄIDE TÖÖJUHENDIST:Kuidas ära tunda emotsionaalse vägivalla all kannatavat last? Väliste tunnuste alusel. Millised need tunnused on? Keskendumisraskused, kehv õppeedukus, madal enesehinnang, viha, аgressiivsus, neurootilisus, nahahaigused, аstma ja muu säärane… See tähendab, et riskitsoonis on peaaegu kõik lapsed.

PEAMISED KÄITUMISREEGLID LASTEKAITSETÖÖTAJATE VISIIDI KORRAL

1. Mitte kunagi ärge avage ust küsides: „Kes seal on?”. Нilisõhtusel ja öisel ajal ei tohi teha mitte mingisuguseid visiite.

2. Kui näete uksesilmast, et ukse taga on mitu inimest (komisjon) või kui teile vastatakse, et tuldi „lastekaitsest“/ „sotsiaalametist,“ siis püüdke külastajatega kohtuda nii, et te poleks üksi. Ärge öelge läbi suletud ukse enda nime ja perekonnanime. Öelge, et te ei saa praegu ust avada (näiteks teil keelati ust avada; laps magab vms.), ise aga kutsuge kiiresti abijõude (mitu inimest – soovitavalt sugulased, naabrid, juristid). Peamine on näidata, et te kontrollite olukorda ja pole üksi! Nõudke visiidi edasilükkamist ning teile sobiva kuupäeva ja kellaaja kokkuleppimist telefoni teel.

3. Korterisse võib lastekaitsekomisjon siseneda ainult siis, kui te ise seda lubate või kohtumääruse alusel. Uurimisorganitel on lubatud eluruumidesse siseneda ka ekstreemsetel juhtudel – siis, kui on toime pandud kuritegu, ning selle järel teavitatakse kohust, et see otsustaks, kas selline kontroll oli õigustatud ja seaduslik. Kõikidel ülejäänud juhtudel ei ole kodanikud kohustatud kedagi oma eluruumidesse laskma.

4. Oletagem, et te siiski otsustasite komisjoniga suhelda. Avage uks ja väljuge trepikotta. Sealjuures peab laps jääma tuppa koos teile lähedase inimesega. NB! Sotsiaaltöötajate visiidi ajal ärge lubage neil lapsele ligi astuda, võtke lapsel käest kinni või hoidke teda süles. Välistage täielikult võimalus, et lapsest saaks kinni haarata ja temaga teie juurest ära joosta! Selline sündmuste areng võib tunduda ulmelisena, kuid paraku on see juba reaalsus.

5. Nõudke igalt külastajalt, et nad esitaksid dokumendid: isikut tõendava dokumendi, töötõendi ja prokuratuuri otsuse (kohtumääruse) teie pere külastamise kohta, milles on näidatud külastuse põhjused. Pildistage sealsamas trepikojas kõiki dokumente. Kui teil ei lubata dokumente pildistada, pange kõik esitatud dokumentide andmed hoolikalt kirja, säästmata külastajate aega. Рrokuratuuri otsust (kohtumäärust) pildistage ilmtingimata!

6. Organiseerige kindlasti visiidi salvestamine videosse või diktofonile (seda peaks tegema keegi teine, mitte teie ise)! Hoiatage, et videosalvestus avalikustatakse! Külastajatel seevastu ei ole õigust ilma ametliku (dokumentaalse) loata video- ja audiosalvestusi teha.

7. Lubanud komisjoni oma koju (kui olete seda võimalikuks pidanud), sulgege nende järel uks võtmega. Edasi dikteerige peremehe/perenaise õigusega oma kodus käitumise reegleid. Öelge külastajatele, et neil tuleb kingad jalast võtta. Sellega te demonstreerite, et teie kodus hoitakse puhtust. Peale selle on kängitsemata inimene psühholoogiliselt haavatavam. Ning mis peamine: paljajalu, laps kaenlas, on üsna raske ära joosta.

8. Kõik külastajad on kohustatud käed seebiga puhtaks pesema, sest „meil on niimoodi kombeks ja see ei kuulu arutamisele“ (ka see on psühholoogise surve avaldamiseks). Ärge andke luba tualetti kasutada (selleks on tänaval avalikud tualetid).

9. Korteris ärge lubage komisjoniliikmetel tubadesse hargneda: „Palun tulge minu järel;“ „Sellesse tuppa ei ole ma teid kutsunud“ jne.

10. Ettepanekutega pöörduda „rehabilitatsioonikeskusesse“ ärge nõustuge.

11. Ähvardustele teid vanemlikest õigustest ilma jätta ärge reageerige – neid ähvardusi on raske teostada, kuna seda saab teha ainult kohtu kaudu ning selline otsus eeldab mõjuvaid põhjuseid. Kõiki vanemlike õiguste äravõtmise ja lapse perest eemaldamise ähvardusi paluge korrata diktofoni, nõudes täpsustamist, mille alusel teid vanemlikest õigustest ilma tahetakse jätta.

12. Ärge kirjutage millelegi alla. Pidage meeles, et te pole kurjategija, kuigi kõrge komisjoni kohaleilmumine võib teis sellise tunde tekitada. Visiidi järel peab komisjon teie juuresolekul koostama kahes eksemplaris „Kodukülastuse akti.“ Tehke aktist fotokoopia.

13. Kui teile tehakse ettepanek kuhugi arstlikule läbivaatusele sõita, siis põhimõtteliselt võite nõustuda (kuigi parim variant oleks lasta arst koju kutsuda), kuid last ärge enda juurest ära laske – minge temaga arsti juurde kaasa („mul on õigus viibida kõikide meditsiiniliste protseduuride juures, mida minu lapsega tehakse“), vastasel korral (kui last püütakse jõuga ilma teieta arstikabinetti viia) lahkuge kohe. Hea oleks endaga kaasa võtta toetusrühm (sugulased või sõbrad) – last ei saa siis ära võtta ning raskem on ka teile survet avaldada, teid hirmutada või millekski sundida.

14. Pärast lastekaitsetöötajate visiiti tuleb ennast kindlustada: kirjutage haridusasutuse juhatajale avaldus nõudmisega mitte anda last üle kellelegi teisele peale teie/abikaasa/vanaema/lapsehoidja (isikut tõendava dokumendi esitamisel), avaldus andke ära allkirja vastu ja tehke sellest koopia, kus on kirjas avalduse esitamise kuupäev, kinnitus selle kättesaamise kohta ning saaja ametikoht ja allkiri.
Teavitage täiendavalt kõiki lasteaiakasvatajaid/õpetajaid, kuna praegusel ajal tulevad lastekaitsetöötajad üha sagedamini just nimelt lasteaedadesse ja koolidesse lapsi ära võtma. Paraku, kui lastekaitsetöötajal on olemas formaalne põhjendus (s.t. vastav ettekirjutus, vt.p.15) ei pruugi sellisest hoiatusest abi olla ja laps antakse talle üle.

15. Tuleb teada, et lastekaitsel on õigus lapsi perest eemaldada ainult juhul, kui nende elu ja tervist ähvardab vahetu oht.

16. Kui näete, et lastekaitse lubab endale mitmeid rikkumisi, kirjutage prokuratuurile lastekaitse ja politsei õigusvastase tegevuse kohta avaldus.

17. Informeerige tekkinud probleemist sugulasi ja avalikkust, helistage lähimasse lapsevanemate ühingusse, pidage nõu. Parem on mitte oodata olukorra teravnemist ning anda algusest peale mõista, et teie last teilt ära võtta ei lähe korda. KINDLASTI pöörduge avalikkuse poole, ärge jääge oma murega üksi.